2.1. Teenuspõhine arhitektuur

Teenuspõhine arhitektuur on tarkvara selline ülesehitus, kus teenused tehakse nende kasutajatele kättesaadavaks läbi arvutivõrgu kasutades selleks kommunikatsiooniprotokolle. Lisaks teenustel põhinevale tehnoloogiale on oluline osa teenuspõhisest arhitektuurist ka määrustel, praktikatel ja raamistikel, mis kindlustavad, et pakutakse ja tarbitakse vajalikke teenuseid. Teenuspõhise arhitektuuri kasutamisel on alati olemas teenuse osutajad ja teenuse kasutajad. Enamasti mõeldakse teenuste all veebiteenuseid.

Veebiteenus on üle veebi välja kutsutav meetod. Veebiteenuse liides on kirjeldatud masinloetavas formaadis. Teised süsteemid saavad veebiteenusega suhelda vastavalt kirjeldusele sõnumite abil. Andmevahetuseks kasutatakse enamasti HTTP-d ning serialiseerimiseks XML-i. Veebiteenuste kasutamise eelis on asjaolu, et teenuste realisatsioonidetailid on abstraheeritud ning teenuste kasutamine käib läbi standardiseeritud liideste.

Veebiteenuste leidmist ja kasutamist hõlbustab oluliselt teenuskataloogi kasutamine. Teenuse osutaja kirjeldab teenuse liidese ning avaldab teenusekirjelduse masinloetavas formaadis teenuskataloogis. Teenuse kasutaja otsib teenuskataloogist välja sobiva teenuse kirjelduse ning esitab siis leitud info abil päringu teenusele (joonis 10).

Joonis 10 Teenuspõhine arhitektuur

Üks levinud viis teenuspõhist arhitektuuri realiseerida on kirjeldada teenused WSDL-vormingus, kasutada andmevahetuseks SOAP-protokolli ja avaldada teenuste kirjeldused koos teenustaseme nõuetega (Service Level Agreements – SLA) teenuskataloogis.


Last modified: Tuesday, 24 January 2017, 5:08 PM