Keskserver või detsentraliseeritud protokoll: DVK ja DHX

Paljude poolte vahelise andmevahetuse korraldamiseks olukorras, kus kõik peavad saama üksteisele andmeid edastada, on kaks peamist lähenemisvõimalust: keskserveriga või detsentraliseeritud protokolliga. Keskserveri puhul luuakse komponent, mis võtab andmeid vastu ja pakub neid teistele osapooltele. Detsentraliseeritud protokolli puhul toimub andmete vahetus osapoolte vahel otse. Allpool on loetletud mõlema lähenemise olulisemad eelised ja puudused.

Keskserver

  • Sobib siis, kui andmevahetuse pooled on niivõrd madala käideldavusega, et andmeid otse edastada on raske, sest on keeruline leida aega, mil nii andmeid saatev kui ka andmeid vastu võttev süsteem on korraga X-teel kättesaadavad.

  • Ühendatavad osapooled on ajaliselt lahus, andmete tekkimisel ei ole täpselt teada, kellel neid andmeid on vaja. Näiteks digiretsepti koostamisel ei ole teada, millises apteegis see retsept tegelikult väljastatakse.

  • Käideldavuse suhtes on keskne komponent määrava tähtsusega.

  • Keskne komponent võib olla andmete konfidentsiaalsuse turvariski allikas.

Detsentraliseeritud protokoll

  • Sobib X-tee üldiste väärtustega paremini, sest andmevahetuses pole keskset komponenti.

  • Käideldavusnõuded andmeid vahetavatele pooltele on rangemad kui keskserveri kasutamisel.

  • Andmete kättesaamise kohta saab kinnituse ilma märgatava viiteta.

Hea näide on X-tee kaudu töötavad dokumendivahetuse süsteemid DVK ja DHX. Praegu kasutusel olevas süsteemis DVK toimub kogu dokumendivahetus keskse serveri kaudu. Väljatöötatav süsteem DHX töötab aga detsentraliseeritult. Allpool on lühike ülevaade, kuidas sama probleemi lahendamiseks on loodud kaks erinevat X-teed kasutavat lahendust.


DVK

Põhjalikuma ülevaate DVK tööst leiab aadressilt https://www.ria.ee/ee/dokumendivahetus.html

Joonis 4.3 Dokumendivahetus DVK süsteemis toimub keskserveri kaudu.


Joonis 4.3 näitab, et DVK töötab nagu postkontor – asutuste dokumendihaldussüsteemid (DHSid) saadavad sinna dokumente ning käivad perioodiliselt sealt endale adresseeritud dokumente küsimas. Lihtsustatult võib dokumendi saatmise protsessi võtta kokku järgmiselt.

  1. Saatev asutus saadab DVKsse dokumendi, mis on määratud konkreetsele asutusele. DVK võtab selle vastu ja annab dokumendile staatuse „saatmisel.

  2. Saava asutuse dokumendihaldussüsteem küsib perioodiliselt DVKst, kas asutusele on dokumente. Jaatava vastuse korral annab DVK talle need dokumendid.

  3. Kui saava asutuse DHS on dokumendi edukalt alla laadinud, märgib ta dokumendi loetuks. Selleks teatab dokumendi saanud asutus DVK-le, et on dokumendi kätte saanud. Seejärel märgib DVK dokumendi staatuseks „saadetud.

  4. Dokumendi saatnud asutus saab igal hetkel DVK keskserverilt küsida, mis on saanud tema saadetud dokumentidest. Vastusena teatab DVK konkreetse dokumendi saaja(te) hetkestaatuse(d). Kui DVKs on dokumendi staatus „saadetud, põhineb see asutuse kinnitusel, et on dokumendi kätte saanud.

DVK peamised eelised dokumentide ja arvete e-postiga saatmise ees on usaldusväärsus ja turvalisus. Saatjaid ja saajaid volitavad X-tee turvaserverid. See tähendab, et DVK kaudu tulnud dokumentide puhul on alati teada, kellelt need tulid, ning saatjal on teada, kas tema saadetud dokument on adressaadini jõudnud. Selline automaatne dokumentide vahetamine võimaldab kokkuhoidu ametnike tööajas, sest on vaja saata tunduvalt vähem e-kirju, ning vähendab inimvigade teket.

Sellise keskse komponendi kasutamine on teatav kompromiss olukorras, kus on vaja ühte võrku ühendada palju madala võimekusega ja käideldavusega infosüsteeme. Kõik DHSid suhtlevad sellise lahenduse puhul ainult keskse serveriga ja neile endile sobival ajal.


DVK kasutamise kohta on olemas ka ülevaatlik statistika, mis näitab, kui palju on asutused sellega liitumisele raha kulutanud ning kui suur kokkuhoid on saavutatud. Lühidalt: aastatel 2006–2014 on asutused säästnud 1 523 945 eurot ja DVK-le on tehtud kulutusi 841 497 eurot. Andmed 2015. aasta kohta on avaldatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel https://www.mkm.ee/sites/default/files/dvk_statistika_2015.pdf. Praegu on olemas liidesed seitsmele enamlevinud dokumendihaldussüsteemile (Amphora, Delta, MKMi GoPro, OpenText, Postipoiss, Sharepoint2007, Webdesktop) ning DVK kasutuselevõtust saadud rahaline sääst on umbes 700 000 eurot.


DVKga sarnaneva lahenduse loomiseks on vaja luua vähemalt kaks teenust – üks andmete saatmiseks ja teine andmete allalaadimiseks. Teenuste loomisele kuluv aeg sõltub sellest, kui palju soovitakse edastatavate andmete struktuuri kohta teenuse kirjelduses teavet avaldada. Lihtsamal juhul edastatakse andmed eraldi dokumentidena, kasutades SOAP Attachmente. Sellisel juhul on arendusaeg 2-3 päeva. Põhiline kulu kaasneb keskse komponendi haldusega, vaja on tagada kõrge käideldavus, andmete juurdepääsu reguleerimine ning piisav maht andmete salvestamiseks ja varundamiseks.


DHX

Põhjalikuma ülevaate DHXi tööst leiab aadressilt https://e-gov.github.io/DHX/.


Joonis 4.4 Dokumendivahetus DHX süsteemis otse DHSide vahel.


Nagu on näha, kasutab uuem süsteem DHX ära X-tee andmevahetuse hajusat ülesehitust. Sarnaselt X-teega pole (erinevalt DVKst) DHXis keskset komponenti, mis tähendab, et ühegi ühenduse või DHSi töö katkestus ei mõjuta ülejäänud andmevahetust. Lihtsustatult võib dokumendi saatmise protsessi võtta kokku järgmiselt.

  1. DHS saadab adressaat-DHSile dokumendi. Dokument loetakse edastatuks, kui adressaat-DHS on saatjale saatnud kinnituse ja saatja on selle kätte saanud.

  2. Kui adressaadiga ei saada ühendust või kättesaamise kinnitust ei tule, üritatakse dokumenti mõne aja pärast uuesti saata.

  3. Dokumendi vastuvõtmisel peab DHS kontrollima, kas see on teist korda saadetud dokument, ja vältima ühe ja sama dokumendi äriloogikalist korduvkäsitlust, näiteks arve kahekordset kandmist raamatupidamissüsteemi.

Võib öelda, et DHX on eelkõige reeglistik (protokoll), mis sätestab andmete vahetamise viisi. Näiteks määrab reeglistik, kuidas süsteemi osaline enda teenuseid nimetama peab ning millised on käideldavusnõuded. Mingis mõttes on DHX käsitletav X-tee alamökosüsteemina, see tähendab, et kõigile DHXi osalistele kehtivad lisaks X-tee reeglitele ka DHXi reeglid. Sealhulgas on viimased kavandatud X-tee reegleid eeskujuks võttes (vt Koostalitlusvõimeline) ning sama eesmärgiga – et DHX kasutuselevõtt oleks lihtne ja seda oleks kerge kasutada.


Kuna DHX tähendab sisuliselt ühe teenuse osutamist ja identse teenuse tarbimist, on DHXi kasutuselevõtt väikese mahuga töö. Oluliseks muutub aga andmeid vahetavate süsteemide käideldavus ning sellega võivad kaasneda suuremad jooksvad hoolduskulud.

DHX kasutab tänu keskse komponendi puudumisele täielikult ära X-tee kõrge käideldavuse. Sarnaselt DVKga tagab andmevahetuse turvalisuse X-tee (vt Turvaline). X-tee andmevahetuskiht on piisavalt usaldusväärne, et selle kaudu edastada ka e-arveid (vt http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve).


Viimati muudetud: neljapäev, 3. november 2016, 09.12